Tunnitöö 29.05 - intervjuu

Täna kehastute ajakirjanikeks ja intervjueerite ühte oma klassikaaslast. 

• Kirjutage oma ajaveebi vähemalt 10 küsimust, mis puudutavad seda kooliaastat.
• Lase oma paarilised neile vastata. Kui paariline vastab suuliselt, on sinu ülesanne vastused üles kirjutada. Paariline võib vastata ka kirjalikult.
• Seejärel kirjuta intervjuule pealkiri ja sissejuhatav lõik ning kontrolli, kas tekst on keeleliselt korrektne ning kas igale küsimusele järgneb vastus.
• Postita intervjuu oma ajaveebi.

Kui see ülesanne on valmis, kirjuta enda intervjuu ümber uudisena. Uudise näidet võid vaadata siit: http://www.err.ee/597759/koolide-liikumisopetuses-saab-oluliseks-ujumisoskuse-parandamine

Aasta kokkuvõte

Täna teeme 6. klassi kokkuvõtteid.

Sisene keskkonda Lucidpress (ei pea eraldi kasutajat tegema, logi Gmaili kasutajaga sisse). Vali sealt formaat, mis võimaldab sul lisada nii pikemat teksti kui ka pilte (näiteks brochure-newsletter).

Kirjuta ülevaade enda tänavustest eesti keele ja kirjanduse tundidest. Mis sulle meelde on jäänud, mis meeldis, mis ei meeldinud, mida võiks järgmisel aastal muuta? Milles oled eesti keeles hea, mida arendada võiksid? Otsi juurde iseloomulikke fotosid, mis tunde, loetud raamatuid, tekste või filme iseloomustaksid. Võib-olla on sulle meelde jäänud mõni tsitaat?

Kui dokument on valmis, laadi see alla ja lisa ajaveebi. Kui seda mingil põhjusel teha ei saa, saada mulle. Püüa olla võimalikult aus ning koosta dokument nii, et see annaks ülevaate su arvamusest, aga ka soovitusi järgmiseks aastaks, et saaksime veidi sujuvamalt koos töötada.

Kui sul jääb aega üle, mõtle, mida võiksime teha 6. juuni lõpupeol Hanna juures. Milliseid mänge mängida? Uuri ka seda, kas sinu või su sõbra vanemad saaksid sind sinna viia. Peame saama klassi peale nii palju autosid, et kõik peale mahume.

08.05

Loo keskkonnas Quizizz.com (logi sisse oma Google'i kontoga) vähemalt 10 küsimusest koosnev 6. klassi kordav test. Soovi korral võid teha ka Kahoot'i.

Test võiks sisaldada nii grammatikat kui ka raamatute/kirjanike/näitlejate jt tundmist. Kui test valmis, anna mulle märku ja leiame klassikaaslase, kellega seda jagada.

Kui aega jääb üle, reasta 6. klassis loetud raamatud meeldivuse järjekorras (esimesel kohal enim meeldinud raamat, viimasel kõige vähem meeldinud teos). Tee sellest oma ajaveebi postitus ja anna soovitusi, kuidas korraldada järgmise õppeaasta raamatute vastamist ning millised raamatuid lugeda võiksime.

Loetud raamatud:

• üks nüüdisromaan ("Percy Jackson ja välguvaras", "Suhkrust ja jahust",„Väravajoonel", „Süü on tähtedel", "Me olime valetajad", „Labürindijooksja", „Punane nagu veri")

• "Aarete saar"

• vabalt valitud Harry Potteri teos

• "Vahetuslaps" või "Kevade"

• "Pal-tänava poisid"

• "Timm Thaler ehk müüdud naer"

• vabalt valitud elulugu

17.04

Täna lahendame 2015. aasta eesti keele tasemetööd. Lahenda rahulikult ja just nii hästi, kui oskad - panen selle eest tunnitöö hinde. Logi sisse järgmisele lehele ja lahenda sulle lahendamiseks suunatud töö: https://eis.ekk.edu.ee

Kui töö on valmis, lahenda EISi avalike ülesannete alt veel lahendamata eesti keele ülesandeid ning eelmise tunni ülesandeid, mida ei jõudnud lahendada (kirjavahemärgid, suur ja väike algustäht).

Kui ka see valmis, mõtle kaasa, mis võiks olla järgmise esmaspäeva plaan B, kui ilm peaks alt vedama ja me ei saa riisuda. Milline muuseum/töötuba sind huvitada võiks?

10.04

Kõige vähem oleme sel aastal jõudnud tegeleda kirjavahemärkide ja suure ning väikese algustähega. Loe läbi järgmised reeglid ning lahenda etteantud ülesanded. Tulemused kirjuta oma ajaveebi.

Kirjavahemärgid:

• ja, ning, ega, ehk, või, kui ka käib komata (Näiteks: Mulle ei meeldi jäätis ega šokolaad.)
• et, sest, kuid, vaid, ent, aga, kuna nõuavad koma (Näiteks: Läksin tuppa, kuid kedagi polnud.)
• kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega (Näiteks: Poiss oli näost valge kui lumi.)
• kui ja nagu ees käib koma, kui lause teises pooles on tegusõna (Näiteks: Lähen tuppa, kui väljas hakkab vihma sadama. Kui vihma hakkab sadama, lähen tuppa.)
• täpsustuste kes, kelle, mis, kas, kuidas, kuhu, millal jne ees kasuatakse koma (Näiteks: Ma ei tea, kes piima ära jõi.)
• Loetelu puhul kasutatakse koolonit ja mõttekriipsu, kui lauses on ka kokkuvõttev sõna (Näiteks: 1) Mulle meeldivad järgmised tegevused: jooksmine ja suusatamine. 2) Jooksmine ja suusatamine – need tegevused meeldivad mulle.
• üte ehk see, kelle poole pöördutakse, eraldatakse komaga (Näiteks: Kas sa, Siim, tead, mis kell kool algab? Tere, Siim!)
• Otsekõne puhul tuleb jälgida, kas on olemas ka saatelause. Kui jah, tuleb lisada jutumärgid. (Näiteks: 1) Ema hüüdis: „Tulge tuppa sööma!“ 2) „Tulge tuppa sööma!“ hüüdis ema. 3) „Tulge tuppa sööma,“ ütles ema „pärast saate magustoitu ka."

Kirjavahemärkide harjutused: 

• https://www.taskutark.ee/m/test/otsekone-otsusta-kumb-lause-on-veatult-kirjutatud/
• https://www.taskutark.ee/m/test/otsekone-kas-kirjavahemargid-on-oigesti-voi-valesti/
• https://www.taskutark.ee/m/test/ute-missuguses-lauses-on-ute/
• https://www.taskutark.ee/m/test/koondlause-vali-lause-mis-ei-ole-koondlause/
• http://eestikeel.eu/public/cloze_lihtlause4.htm
• http://eestikeel.eu/public/cloze_lihtlause5.htm
• http://eestikeel.eu/public/cloze_liitlause4.htm
• https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/3070/edit
• https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/3067/edit

Suure ja väikese algustähe reeglid:

Väikese tähega kirjutatakse:

• kuud (jaanuar, juuli)
• nädalapäevad (kolmapäev, laupäev)
• tähtpäevad (kadripäev, jõulud)
• keeled ja rahvused (eesti keel, eestlased)
• ajaloosündmused (esimene maailmasõda, jäälahing)
• nimetused (õpetaja, minister, tänav, kool, teater)

Suure tähega kirjutatakse:

• nimed ja kohanimed (Mari, Kolga-Aabla, Võru, Lääne-Eesti)
• ajalehtede ja ajakirjade nimed (Eesti Päevaleht, Pere ja Kodu)

Jutumärkides kirjutatakse:

• raamatute pealkirjad („Kadri“, „Minu pere ja muud loomad“)
• filmide ja saadete pealkirjad („Aktuaalne kaamera“, „Siin me oleme“)
• etenduste ja kunstiteoste pealkirjad (ballett „Pähklipureja“, maal „Mona Lisa“)

Suure ja väikese algustähe harjutused:

• https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/6721/edit
• https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/5593/edit
• https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/3155/edit
• http://eestikeel.eu/public/cloze_suur_ja_vaike_algustaht1.htm
• http://eestikeel.eu/public/cloze_suur_ja_vaike_algustaht2.htm
• http://eestikeel.eu/public/cloze_suur_ja_vaike_algustaht3.htm
• http://eestikeel.eu/public/quiz_suur_ja_vaike_algustaht4.htm

Kui need ülesanded on valmis, lahenda siit lisaülesandeid: https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine?sort=id&rid=0803307718941&id=&aine=E&aste=II&valdkond=&teema=&ylkogu=&testiliik=&keeletase=&lang=&kysimus=&otsi=Otsi

03.04

Mine lehele https://eis.ekk.edu.ee/eis.

Vajuta lehe vasakul ülalservas "avalikud ülesanded", seejärel pane otsingusse "eesti keel" ja "II kooliaste".

Vali ülesanded, mida soovid lahendada, aga palun varieeri neid (tee nii lugemis-, kuulamis- kui ka grammatikaharjutusi).

Enda ajaveebi postita ülesande kood või pealkiri ja mitu punkti selle eest said. Palun kasuta oma aega efektiivselt ja lahenda tunni jooksul nii palju harjutusi, kui jõuad.

Kokku- ja lahkukirjutamine

Kõigepealt kordame kokku- ja lahkukirjutamist. Lahenda selleks järgmised testid. Testi tulemused kirjuta ajaveebi.

Harjutused I

1. https://www.taskutark.ee/m/test/nimisonade-kokku-ja-lahkukirjutamine/

2. https://www.taskutark.ee/m/test/eesti-keele-test-kokku-ja-lahkukirjutamine-pohisonaks-omadussona-kas-sonad-kirjutatakse-kokku-voi-lahku-test-nr2/

3. https://www.taskutark.ee/m/test/omadussonade-kokku-ja-lahkukirjutamine-kas-sonad-kirjutatakse-kokku-voi-lahku/

4. https://www.taskutark.ee/m/test/arvsonade-kokku-ja-lahkukirjutamine-vali-oige-variant/

5. https://www.taskutark.ee/m/test/arvsonade-kokku-ja-lahkukirjutamine-oige-voi-vale/

Reeglid

Seejärel loe kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise kohta siit: 

https://www.taskutark.ee/m/kohanimede-kokku-ja-lahkukirjutamine/
Kopeeri lehel olev tabel enda ajaveebi ja lisa igasse kasti kolm enda näidet, mis reegliga kokku sobiksid. Tabelis on kokku kaheksa reeglit, seega mõtled ise välja 24 näidet. Kui tabelit ei saa kopeerida, kirjuta näited üksteise alla.

Nüüd teisti oma teadmisi kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise kohtaja kirjuta testi tulemused ajaveebi.

Harjutused II

1. https://www.taskutark.ee/m/test/kohanimede-kokku-ja-lahkukirjutamine-otsusta-kas-kohanimed-on-oigesti-kokku-voi-lahku-kirjutatud/

2. https://www.taskutark.ee/m/test/kohanimede-kokku-ja-lahkukirjutamine-otsusta-kas-kohanimed-on-oigesti-kokku-voi-lahku-kirjutatud-test-nr2/

Loovülesanne

Kirjuta ajaveebi umbes 10-lauseline jutuke, kus kasutad vähemalt 20 kohanime. Kasuta jutus nii kokku kui ka lahku, nii sidekriipsuga kui ka ilma sidekriipsuta kirjutatavaid nimesid. Kontrolli kohanimede õigekirja! 

Emakeelepäev

Enne, kui asute tunnitöö juurde, vaadake palun seda treilerit:

Anna märku, kas tahaksid ja saaksid neljapäeval kell 15 kinno Sõprus tulla. Tegemist on dokumentaalfilmiga, mida Sõprus õpilastele vaatamiseks soovitab. Õpilase pilet maksab 3 €. Kui meid tuleb kokku piisav arv, saame seda vaatama minna.

Nüüd aga tunnitöö juurde. Teisipäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva. Otsi internetist vastused järgmistele küsimustele ja vasta enda ajaveebi. Hindan tunnitöid pisteliselt.

1. Kelle sünnipäeva tähistatakse emakeelepäeval? Millega ta on ajalukku läinud?
2. Mis aastast tähistatakse emakeelepäeva? Mis aastast alates on emakeelepäev riiklik tähtpäev?
3. Seesama isik on kirjutanud luuletuse “Kuu”. Kuula seda kirjuta oma sõnadega, mis on sinu meelest selle luuletuse mõte: https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuu-kristjan-jaak-peterson-loeb-kalju-orro
4. Kuula “100 luulepärli” hulgast mõnda teist luuletustki. Vali üks, mis sulle kõige enam meeldis. Kirjuta selle pealkiri ja esitaja ning pane enda sõnadega kirja, millest see luuletus rääkis: https://arhiiv.err.ee/seeria/100-luuleparli/kultuur/0/default/1
5. Emakeelepäeval on korraldatud ka keelevõistlusi. Ligi 10 aastat tagasi paluti inimestel mõelda nende meelest kõige ilusamaid eestikeelseid lauseid. Milline neist lausetest on sinu meelest kõige ilusam ja miks?  
• Ämber läks ümber.
• Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime.
• Pöidlad pihku, pöialpoisid!
• Millal maksan memme vaeva?
• Küll küllale liiga ei tee.
• Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
• Üle oja mäele, läbi oru jõele.
• Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
• Ema tuli koju.
• Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
6. Mõtle ise välja kolm ilusat eestikeelset lauset, mille sina konkursile esitaksid.
7. Kui võrdled eesti keelt inglise ja vene keelega, siis mis sulle eesti keele juures rohkem meeldib ja mis vähem? Mis on lihtsam, mis raskem?
8. Otsi Youtube’ist sinu meelest kõige ilusam eestikeelne isamaaline laul ja postita selle link enda ajaveebi. Uuri, kes on selle loo autorid. Mis on selle loo sõnum? Miks just selle valisid?

Lisaülesanne kiirematele:

Kirjuta ainult e-tähega algavatest sõnadest koosnev jutuke

Eesti-teemaline tund

Eesti saab 24. veebruaril 99-aastaseks. Sel puhul teeme Eesti-teemalise tunni. Küsimuste vastustest tee oma ajaveebi postitus ja kirjuta sinna ka loovülesanne.

Mine lehele https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/riik ja leia rubriikidest üldandmed; riiklikud sümbolid; Eesti hümn; riiklikud pühad, lipupäevad ja koolivaheajad vastused järgmistele küsimustele:

1. Kui suur on Eesti täpne rahvaarv 2016. aasta seisuga?
2. Mis aastal võeti vastu Eesti põhiseadus?
3. Milline on Eesti riigikord?
4. Millal, kus ja kelle poolt pühitseti sisse esimene sinimustvalge lipp?
5. Millise riiigi kuninga vapist pärineb Eesti riigivapi motiiv?
6. Millal ja millisel sündmusel lauldi esimest korda Eesti hümni?
7. Pärast millist maailmasõda sai “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti ja Soome hümniks?
8. Millal on Eestis järgmine lipupäev? Mida tähendab mõiste lipupäev?
9. Millal on emakeelepäev ja kas see on lipupäev?
10. Millistele riigipühadele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühendatud?

Loovülesanne

Eesti reklaamimiseks on tehtud palju erinevaid videoid. Vaata neid nelja:

https://www.youtube.com/watch?v=ATyTayNiQk8&list=PLd40X78P5i5IaDZwggO0JxZ94ap0uX6u9&index=5

https://www.youtube.com/watch?v=65rJXPbcaT4&list=PLd40X78P5i5IaDZwggO0JxZ94ap0uX6u9&index=7

https://www.youtube.com/watch?v=B--I24uM-8A&index=6&list=PLd40X78P5i5IaDZwggO0JxZ94ap0uX6u9

https://www.youtube.com/watch?v=ik03YPJc3Kk

Vasta videote põhjal oma ajaveebi järgmistele küsimustele:

1. Milline neist neljast sulle kõige rohkem meeldis? Põhjenda oma seisukohta.
2. Too sulle kõige enam meeldinud videost välja vähemalt viis punkti, millist infot on selle klipiga tahetud Eesti kohta edasi anda ehk kuidas on püütud Eestit reklaamida.
3. Mis sa arvad, miks on vaja Eestit laiemale maailmale tutvustada?
4. Kui sina saaksid võimaluse Eestit laiale maailmale reklaamida, siis milline see video oleks? Mis oleksid need viis punkti, mis sealt kindlasti puududa ei tohiks? Otsi juurde ka illustreerivat pildimaterjali ja postita need oma blogisse. Pane juurde viited, millistelt aadressidelt pildid pärinevad.

Kellel on kõik valmis, võib lõpetada enda teatriteemalist esitlust. Jaga seda õpetajaga ka.

Koostame kirjanduse tunniks ettekandeid

Tänast tööd võite teha 2-3-liikmelistes gruppides, jagades Google Docsis dokumenti üksteisega ning samal ajal oma arvuti taga töötades.

Kirjanduse tunnis on meil käsil teatri ja näitekirjanduse teema. Iga rühm loosib endale teema, mille kohta otsite asjakohast materjali ja koostate slaidiesitluse.

Info peab pärinema vähemalt kolmest erinevast allikast, millele eelviimasel slaidil ka viitate. Slaide peaks koos pildimaterjaliga olema vähemalt kaheksa. Vormistage slaidid korrektselt, vaadake, et ühel slaidil ei oleks liiga palju infot. Kasutage värvitoone, mis klassis esitlust tehes välja ka paistavad. Vältige kirja- ja trükivigu.

Töö ülesehitus võiks olla selline:

• Esimesel slaidil esitluse teema ja koostajate nimed 
• Vähemalt viis slaidi teemast
• Üks slaid kasutatud allikatele viitamiseks
• Viimases tänate kuulajaid

Kui saate töö valmis, jagage dokumenti minuga ja harjutage töö ettekandmist. Neljapäevases tunnis saate olla ise õpetajad ja klassile enda uuritud osa selgitada.

13.02 tunnitöö

Tänases tunnis teeme hinde peale varasema aasta tasemetöö. Palun keskendu ja ära kiirusta. Kontrolli oma töö enne esitamist korralikult üle! Ülesande lahendamiseks on sul aega kogu tund. Tasemetööle pääsed ligi siit: https://eis.ekk.edu.ee/eis/. Parooli saad õpetajalt.

Tänases tunnis on meil ka külalised Inglismaalt. Ole valmis nende küsimustele vastama ja selgitama, mida teed.

Kui tasemetöö on valmis, lahenda palun järgmised ülesanded:

omadussõnade võrdlusastmete harjutused: http://eestikeel.eu/omadussona-vordlusastmed/index.html
käänamine: http://eestikeel.eu/kaanamine/index.html
häälikuühendi õigekiri: http://eestikeel.eu/haalikuuhend/index.html
võõrsõnad: http://eestikeel.eu/voorsonad/index.html
suur ja väike algustäht: http://eestikeel.eu/suur-ja-vaike-algustaht/index.html
kokku- ja lahkukirjutamine: http://eestikeel.eu/kokku-ja-lahkukirjutamine/index.html
lühendid: http://eestikeel.eu/more-samples/index.html

Töö ÕSiga

Siin on ports küsimusi, millele pead EKI kodulehelt ja ÕSist vastused leidma (www.eki.ee). Vastused nummerda ja tee vastav postitus oma ajaveebi. Hindan tunnitöid pisteliselt.

1. Mida tähistab lühend ÕS? Mis aasta ÕSiga on internetis oleva versiooni puhul tegemist?
2. Milliselt telefoninumbrilt saab tasuta keelenõu?
3. Kuidas käänatakse kolmes esimeses käändes sõna dattel? Mis on selle sõna definitsioon? Too näide liitsõnast, mille üks osa on dattel
4. Kas sõnu dušš ja tušš käänatakse omastavas ja osastavas käändes samamoodi?
5. Kuidas käändub sõna susi kolmes esimeses käändes?
6. Kumb on õige - kontserditel või kontsertidel?
7. Kumb on õige - teemandite või teemantide?
8. Mida tähendab kellaviietee? Kasuta seda sõna ühes lauses, nii et tähendus välja tuleks.
9. Mida tähndab vananaistesuvi? Kasuta seda sõna ühes lauses, nii et tähendus välja tuleks.
10. Keda kutsutakse maa soolaks?
11. Milline on sõna mõru eeskujunumber? Vajuta sellele numbrile ja vaata, millise sõna eeskujul tuleb mõru käänata?
12. Kumb on õige - naasma või naasema? Mida see sõna tähendab?
13. Mida tähendab sõna sünnis? Osastavas käändes võib seda sõna kahel moel käänata. Millised need kaks vormi on?
14. Mida tähendab sõna sulnis? Moodusta sellega näitlause, nii et tähendus välja tuleks.
15. Kirjuta sõna juuksed ainsuse nimetav vorm.
16. Kes on insaider? Mis on ÕSi järgi selle vastandsõna?
17. Kas õige on bendži hüpe või benji-hüpe?
18. Kuidas on kõnekeelne väljend kõlbulik kirjakeeles?
19. Mida tähendab lühend n-ö?
20. Kas õige on võib-olla või võibolla?

Kui oled kõigile küsimustele vastuse leidnud, mine oma postkasti ja täienda sinuga jagatud Google Docs'i dokumenti. Kõik mõtted on teretulnud.

30.01 tunnitöö

Hea 6.b!

Täna teeme tutvust, kuidas näeb välja eesti keele tasemetöö, mida te hakkate kevadel lahendama. Palun loe kõiki ülesandeid hoolikalt ja täida neid nii hästi, kui oskad. Kõiki teemasid me ei ole veel õppinud, aga ehk tead ilma selletagi vastuseid!?

Logi sisse https://eis.ekk.edu.ee/eis/

Igaühel on individuaalne parool. Leia enda oma klassis ringi  käivatelt paberitelt.

Sisse logides peaksid pääsema 2014. aasta katsetasemetöö lehele. Sul on 45 minutit aega ülesannete lahendamiseks. Ära kiirusta!

Seekordne test ei ole hindeline. Teeme tasemetöö formaadi ja ülesannetega tutvust.

NB! Kuulamisülesande lahendamiseks on oluline, et sul oleksid kõrvaklapid!

20.01 tunnitöö

Loe tekst ja vasta küsimustele. Küsimuste vastused saada õpetaja e-mailile. Järgi e-kirja vormistamise juhendit eelmise tunni postituse alt. Töö on hindeline. Hinde puhul läheb arvesse ka korrektselt vormistatud kiri.

Liiklus on üks osa meie igapäevasest elust

Kõik inimesed liiklevad – suured ja väikesed, jalgsi ja ratastel. Liiklemine on väga igapäevane asi. Nii igapäevane, et me tihti ei mõtlegi sellele, me lihtsalt liikleme. Laiemas tähenduses on liiklus jalakäijate ja sõidukite liikumine neile määratud kohas (õhus, vees, raudteel, maanteel); kitsamas tähenduses teeliiklus on inimese liikumine juhi, jalakäija või sõitjana teedel. Liiklejad on nii jalakäijad, sõidukijuhid kui ka sõitjad.

Peaaegu iga päev juhtuvad liiklusõnnetused. Tihti kuuleme inimesi ütlevat, et minuga ei juhtu! Aga kuna inimene ei ole liikluses üksi, siis jääb võimalus, et õnnetuse võib põhjustada kaasliikleja – seda ei saa keegi välistada. Kas me saame õnnetuste vältimiseks midagi teha? Me saame liigelda ohutult, olla liikluses rahulikud ja tähelepanelikud, olla teistele eeskujuks  ning mõjutada ühtlasi oma lähedasi ja sõpru liiklema ohutult.

Jalgrattad on taas väga populaarsed. Kahjuks võivad jalgratturid oma lohaka sõiduga tekitada teistele liiklejatele palju tüli. Ohutuks liiklemiseks on väga tähtis järgida liikluseeskirja. Liikluseeskiri näeb ette, et jalgrattaga võib sõita sõiduteel (sõidukite liikluseks ette nähtud teeosal) alates kümnendast eluaastast ning sel juhul peab kaasas olema jalgratturi juhiluba. Selleks, et esimest juhiluba saada, peab sooritama eksami, kus kontrollitakse sõiduoskust ja teooria tundmist.

Jalgratturile on olulised kolm põhitõde.

1. Näe ise ja ole nähtav!

2. Väldi ohtlikke olukordi – enneta neid!

3. Peaasi – kiiver!

Väga palju liiklusõnnetusi juhtub seetõttu, et pimedal ajal ei märka autojuhid tumedasse riietatud jalakäijaid. Selle vastu aitab jalakäijate teadlikkuse suurendamine.

Selleks, et autojuht varakult jalakäijat märkaks, peab jalakäijal olema helkur. Helkur võib olla riietele püsivalt kinnitatud või rippuda nööri otsas. Helkurid peavad asetsema nii riiete esi- kui ka tagaküljel. Rippuv helkur kinnitatakse riietele nii, et see jääb keha sõiduteepoolsele küljele umbes põlve kõrgusele. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130–150 meetri kauguselt. Autojuhil jääb siis piisavalt aega, et aeglustada sõitu ja mööduda jalakäijast ohutult.

Et autojuht pimedas liikuvat inimest varakult märkaks, on helkur ühtviisi vajalik nii täiskasvanule kui ka lapsele.

Lapsed kannavad üha enam helkureid ja juhivad ka vanemate tähelepanu helkuri kasutamise vajalikkusele.

Kasuta helkurit, sest see võib päästa sinu elu! Turvalist liiklemist!

Lahenda teksti põhjal ülesanded:

1. Nimeta neli kohta, kus toimub liiklus.

2.  Nimeta kolm teeliikluses osalejat.

3.  Miks peab liiklema rahulikult ja tähelepanelikult?

4.  Mitmendast eluaastast võib jalgrattaga sõita maanteel?

5.  Mitmeosalise eksami peab sooritama, et saada jalgratturi juhiluba?

6.  Milline kaitsevahend on jalgratturile kõige olulisem?

7.  Nimeta kaks põhjust, miks autojuhid ei märka jalakäijaid pimedas.

8.  Kuidas tuleb kanda riputatavat plastikust helkurit?

9.  Miks on vaja kasutada vaid kvaliteetseid helkureid, mis on juba kaugelt nähtavad?

10. Kui turvaliselt käitud sina igapäevases liikluses? Selgita lähemalt.

Kui ülesanne on valmis, mine Mederi saali kuntinäitusele. See on avatud ainult täna!